Anija Valla Spordimaailm

Siin on hea sportida!

Põhikiri

Lisa nr 1

Anija Vallavolikogu 17.03.2016

otsuse nr 209 juurde

 

SIHTASUTUS  ANIJA  VALLA  SPORDIMAAILM

P Õ H I K I R I

 

  • 1. Üldsätted

 

(1) Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Anija Valla Spordimaailm (edaspidi Sihtasutus), nimi lühendatult SA Anija Valla Spordimaailm.

(2) Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Harjumaa, Anija vald, Kehra linn.

(3) Sihtasutuse asutajaks on Anija vald.

(4) Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.

(5) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis haldab, valdab, kasutab ja käsutab vara vastavalt sihtasutuse pädevusele, võtab vastu, säilitab ja käsutab rahalisi vahendeid, annetusi ja kinke, kasutab neid, maksab välja või annetab oma tegutsemisest saadavat tulu või selle põhiosa oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, asutamise otsusest, käesolevast põhikirjast ja muudest sellekohastest õigusaktidest.

(6) Sihtasutus tegutseb avalikes huvides. Sihtasutusel ei ole liikmeid.

(7) Sihtasutus võib oma eesmärkide saavutamiseks tegeleda majandustegevusega seaduses ettenähtud piirides.

 

  • 2. Sihtasutuse eesmärk ja ülesanded

 

(1) Sihtasutuse eesmärgiks on Anija valla spordielu juhtimine, spordiobjektide ja –rajatiste haldamine ja arendamine ning uute spordiobjektide rajamine.

(2) Sihtasutuse põhiülesanded eesmärgi saavutamiseks:

1) noortespordi, koolispordi, tervisespordi ja tippspordi arendamiseks vajalike tingimuste loomine;

2) aastaringselt mitmekülgsete sportimisvõimaluste loomine;

3) Kehra linna staadioni arendamine ning puhkeala rajamine ja haldamine;

4) Anija valla territooriumil terviseradade rajamine ja haldamine;

5) Sihtasutuse omandisse antud hoonete, rajatiste, inventari ning territooriumide efektiivne majandamine ning selleks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite sihipärane kasutamine;

6) Sihtasutuse omandis oleva vara kasutamise võimaldamine lasteaedadele, koolidele ja vabaühendustele spordi-, kultuuri- ja vaba aja tegevuse läbiviimiseks;

7) sporditeenuste osutamise ja spordiürituste korraldamine;

8) kehakultuuri ja tervislike eluviiside propageerimine;

9) spordirajatiste materiaalse baasi parendamine;

10) majandustegevuseks rahaliste vahendite hankimine (sh projektide kirjutamine ja elluviimine, vara väljarentimine);

11) Sihtasutuse tegevusega seotud projektidele sihtotstarbeliste toetuste ja eraldiste hankimine;

12) oma eesmärkide saavutamiseks Sihtasutuse ja äriettevõtete, kohalike omavalitsuste, erinevate organisatsioonide ning eraisikute kaasamine.

 

  • 3. Sihtasutuse vara üleandmise, kasutamise ja käsutamise kord

 

(1) Sihtasutus saab oma vara seadusega lubatud viisil Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamist toetavast majandustegevusest, sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest, pärandustest, kingitustest ja muudest seadusega lubatud allikatest.

(2) Sihtasutusele laekuva vara võtab vastu ja korraldab selle üle arvepidamist Sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik.

(3) Sihtasutuse vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub käesoleva põhikirja alusel ning Sihtasutuse nõukogu poolt kehtestatud korras.

(4) Sihtasutusele seaduse, heade tavade ja Sihtasutuse eesmärgiga kooskõlas tehtud sihtannetused jagab Sihtasutuse nõukogu sihtannetuse tegija näidatud tingimustel.

(5) Sihtasutus ei võta vastu seaduste või heade tavadega vastuolus olevaid sihtannetusi.

(6) Sihtasutuse vara kasutatakse Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

 

  • 4. Sihtasutuse juhtimine

 

Sihtasutuse organiteks on nõukogu ja juhatus.

 

  • 5. Nõukogu pädevus

 

(1) Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.

(2) Nõukogu pädevuses on:

1) otsuste tegemine ja juhatusele nõusoleku andmine:

1.1) Sihtasutuse poolt osaluse omandamiseks või lõpetamiseks äriühingus,

1.2) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks või asjaõigusega koormamiseks,

1.3) Sihtasutuse eelarves ettenähtud summasid ületavate tehingute tegemiseks;

2) Sihtasutuses läbiviidavate konkursside tingimuste ja tulemuste kinnitamine, projektide tingimuste ja tulemuste kinnitamine ning stipendiumite väljaandmise otsustamine;

3) Sihtasutuse tegevuseks vajalike ekspertgruppide koosseisude ja volituste kinnitamine;

4) Sihtasutuse eelarve ja majandusaasta aruande kinnitamine;

5) Sihtasutuse arengukava kinnitamine;

6) juhatuse liikme(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning nendega lepingute sõlmimine;

7) juhatuse liikme(te)le makstava tasu suuruse ja maksmise korra määramine;

8) juhatuse liikme(te)ga tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ja selles tehingus või vaidluses Sihtasutuse esindaja määramine;

9) Sihtasutuse struktuuri ja palgakorralduse kinnitamine;

10) Sihtasutuse audiitori töö tasustamise korra määramine;

11) muude talle seadusega pandud ülesannete täitmine.

(3) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.

(4) Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta.

 

  • 6. Nõukogu liikmete määramine, tagasikutsumine, tasustamine ja vastutus

 

(1) Sihtasutuse nõukogus on kolm kuni viis liiget. Sihtasutuse nõukogu liikmete arvu määrab asutaja.

(2) Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

(3) Esimene Sihtasutuse nõukogu määratakse ametisse sihtasutuse asutamisel.

(4) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat.

(5) Nõukogu liikmeks määramisel on vajalik liikme kirjalik nõusolek.

(6) Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor, samuti isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda Sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel.

(7) Nõukogu liikme volituste tähtaja lõppemisel, tagasiastumisel või tagasikutsumisel määrab Anija Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) uue nõukogu liikme.

(8) Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest vallavalitsusele.

(9) Vallavalitsus võib nõukogu liikme sõltumata põhjustest igal ajal tagasi kutsuda.

(10) Nõukogu liikmetele võib maksta tasu ülesannete täitmise või koosolekul osalemise eest. Tasu suuruse määrab asutamisel asutaja, hiljem vallavalitsus.

(11) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimees esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme.

(12) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju sihtasutusele, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

(13) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui kokkuleppel nõukogu liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.

 

  • 7. Nõukogu koosolek

 

(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis.

(2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige.

(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku kui seda nõuab asutaja, nõukogu liige, juhatus või audiitor.

(4) Koosoleku kutse saadetakse nõukogu liikmetele viis päeva enne koosoleku toimumise aega. Koosoleku kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord.

(5) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

(6) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.

(7) Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.

(8) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks.

(9) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

(10) Nõukogu protokolliline otsus on juhatusele aluseks vastavate lepingute sõlmimiseks ning tehingute tegemiseks. Nõukogu ebaseaduslik otsus ei ole juhatusele kohustuslik.

(11) Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.

 

  • 8. Juhatus

 

(1) Sihtasutuse igapäevast tegevust juhib ja koordineerib ning Sihtasutust esindab juhatus. Juhatusel on kõik seaduses juhatusele sätestatud õigused. Juhatus tegutseb Sihtasutuse asukohas.

(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

(3) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

(4) Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest.

(5) Sihtasutuse asutamisel esimese juhatuse liikmete arvu määrab asutaja, edaspidi nõukogu.

  • (6) Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

(7) Sihtasutust esindab juhatuse esimees, ülejäänud juhatuse liikmed esindavad Sihtasutust ühiselt.

(8) Juhatuse liikme töökord ja muud tingimused määratakse kindlaks juhatuse liikme lepingus.

(9) Juhatuse liikmele võib maksta tasu. Sihtasutuse asutamisel esimese juhatuse liikmete tasu võib määrata asutaja, edaspidi liikme tasu suuruse ja tasustamise korra määrab nõukogu ning seda võib muuta sõltuvalt Sihtasutuse majanduslikust olukorrast.

(10) Juhatuse ülesandeks on muuhulgas:

1) Sihtasutuse nimel läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise korraldamine;

2) Sihtasutuse eelarve piires Sihtasutuse vara ja vahendite kasutamise ja käsutamise üle otsustamine;

3) Sihtasutuse arengukava koostamine;

4) Sihtasutuse eelarve projekti koostamine ja selle esitamine nõukogule;

5) juhatuse ja nõukogu otsuste elluviimiseks vajalike töökohtade struktuuri ja ametijuhendite väljatöötamine, vajalike töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine;

6) Sihtasutuse raamatupidamise korraldamine;

7) Sihtasutuse majandusaasta aruande koostamise tagamine ja kinnitatud majandusaasta aruande esitamine;

  • 8) vajadusel nõukogu koosoleku kokkukutsumine

9) nõukogu otsuste elluviimine;

10) vähemalt kord kvartalis Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisust ülevaate andmine nõukogule, samuti Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest nõukogule kohene teatamine;

11) muud seaduses sätestatud õigused ja kohustused.

(11) Sihtasutuse ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu.

(12) Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada Sihtasutust tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi nõukogu.

 

  • 9. Juhatuse liikmete määramine, tagasikutsumine, tagasiastumine ja vastutus

 

(1) Juhatuse liikmed määratakse asutamisotsusega. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik valitava isiku nõusolek.

(2) Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui viis aastat.

(3) Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Vastastikused õigused ja kohustused lõpevad vastavalt sõlmitud lepingule.

(4) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule. Vastastikused õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

(5) Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

(6) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.

 

  • 10. Juhatuse koosolek

 

(1) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees.

(2) Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.

(3) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.

(4) Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poolte koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.

(5) Juhatuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed ja koosoleku protokollija.

 

  • 11. Raamatupidamine

 

(1) Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.

(2) Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(3) Sihtasutuse juhatus esitab Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamiseks nõukogule nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates ja vallavalitsusele ühe kuu jooksul pärast selle kinnitamist nõukogu poolt.

 

  • 12. Audiitor

 

(1) Audiitorkontrolli Sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande üle teostab audiitor, kes nimetatakse nõukogu poolt kuni kolmeks aastaks. Audiitori nimetamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek.

(2) Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.

(3) Audiitori töö tasustamise korra määrab nõukogu.

(4) Juhatus esitab registripidajale andmed audiitori kohta koos tema kirjaliku nõusolekuga.

(5) Audiitori vahetumisel esitab juhatus registripidajale andmed uue audiitori kohta viie päeva jooksul vahetumise otsuse tegemisest

 

  • 13. Sihtasutuse vara koosseis, üleandmine, kasutamine ja käsutamine

 

(1) Sihtasutuse vara moodustub:

1) asutaja poolt üleantavast varast;

2) ülesannete täitmisest ja muul viisil Sihtasutuse majandustegevuse käigus saadavast tulust;

3) Sihtasutuse majandustegevuse käigus soetatud varast;

4) annetustest ja kingitustest, pärandustest ja muudest kolmandate isikute poolt üleantavast varast;

5) sihtotstarbelistest eraldistest;

6) laekumistest muudest allikatest.

(2) Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ning laekunud annetused, kingitused, sihtotstarbelised eraldised ja pärandused võtab vastu juhatus ja kajastab saadud vara Sihtasutuse raamatupidamises.

(3) Sihtasutusele laekuvad mitterahalised vahendid hindab juhatus ja korraldab vajalikud omandiõiguse üleminekut tõestavad toimingud.

(4) Sihtasutusele laekunud sihtotstarbelised annetused võetakse arvele vastava märkega ja neid kasutatakse vastavalt annetaja soovile.

(5) Sihtasutus ei või omandada vara, kui selle vara omandamise tingimuseks on Sihtasutusele selliste kohustuste võtmine, mis ei ole kooskõlas Sihtasutuse eesmärkidega.

(6) Vara omandamise, kasutamise ja käsutamise järelevalve üldised põhimõtted kehtestab Sihtasutuse nõukogu.

(7) Sihtasutuse vara kasutatakse Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

(8) Sihtasutuse vara valitsemist ja kasutamist teostab Sihtasutuse juhatus seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.

 

  • 14. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

 

(1) Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.

(2) Sihtasutuse jagunemine on lubatud ainult juhtudel, kui see on vajalik Sihtasutuse eesmärgi paremaks saavutamiseks.

(3) Sihtasutuse tegevus lõpetatakse:

1) asutaja otsuse alusel;

2) muul seaduses sätestatud alusel.

(4) Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Sihtasutuse likvideerija määrab asutaja. Sihtasutuse likvideerijateks on juhatuse liige/liikmed, kui Sihtasutuse tegevuse lõpetamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

(6) Likvideerija(tel) on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras. Likvideerija(d) annavad Sihtasutuse dokumendid hoiule vallavalitsusele.

(7) Sihtasutuse likvideerimisel antakse peale võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud varad likvideerija otsusel Anija vallale.

 

  • 15. Põhikirja muutmine

 

(1) Sihtasutuse põhikirja muudab asutaja võttes arvesse muutunud asjaolusid ja järgides Sihtasutuse eesmärki.

(2) Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.

%d bloggers like this: